Vesi/vesi,maaküte

Maasoojuspump on üks tuntumaid soojuspumba liike. Maasoojuspumba tööpõhimõte on suhteliselt lihtne. Suve jooksul salvestub maapinna pealmistesse kihtidesse päikeseenergia. Maasoojuspump kogub selle salvestunud päikeseenergia pinnases asuva maakollektori abil kokku ja muudab selle eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab tööks küll veidi energiat, kuid toodab iga kulutatud kilovati elektrienergia kohta 3-5 kilovatti soojusenergiat. Energiasääst võrreldes fossiilsete kütustega on isegi kuni 80%. Maasoojuspump sobib igasuguse suurusega eramule, paarismajale kui ka tööstushoonele, kus on piisavalt maapinda, et kokku koguda kütteks vajalik energiahulk. Kui puudub piisav maapind või sobiv veekogu võib mõelda puurkaevude peale.

 

Maasoojuspumba paigalduse lihtreegel.

       1 m² eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3 m maakollektorit

  • 1 m² eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3,6m² vaba maapinda

Maasoojuspumba kasulikkus sõltub maja mõjutavatest faktoritest ja tingimustest. Maksimaalne kasulikkus on tagatud, kui:

  • majal on suurem küttevajadus. Üldiselt tõuseb maasoojuspumba kasulikkus suurema kütmisvajaduse korral. See tähendab, et suuremate majade puhul on maasoojuspumba tasuvusaeg lühem.
  • kasutatakse vesiküttesüsteeme (radiaator- ja põrandaküttesüsteem). Enamus radiaatorsüsteeme töötavad maasoojuspumba jaoks sobival temperatuuril (peale/tagasivoolutemperatuur 55–45 ºC). Üldiselt on soojuspumba soojustegur seda suurem, mida madalam on küttesüsteemi temperatuur. Seega sobib maasoojuspump kõige paremini majadele, millel on kasutusel põrandaküte (peale/tagasivoolutemperatuur 40-35 ºC)  või küttekalorifeerid (peale/tagasivoolutemperatuur 55-35 ºC).

Maasoojuspumba valikul (dimensioneerimisel) on äärmiselt oluline lähtuda konkreetset maja mõjutavatest faktoritest. Seepärast on tähtis küsida soojuspumba paigaldajalt olemasoleva süsteemi hinnangut ja lähtuvalt sellest sobivaima lahenduse pakkumist.

Isegi vaid otsese elektriküttega majade puhul on soojuspumbasüsteemile üleminek kasulik. See eeldab küll vesiküttesüsteemi paigaldamist, mis suurendab oluliselt kulutusi ja tasuvusaega. Kuid samas annab vastutasuks parema sisekliima ja paindlikuma süsteemi. Kindlasti tuleb optimaalseima lahenduse leidmiseks võrrelda erinevaid soojuspumbasüsteeme.

Maasoojuspumba paigaldamine

Maasoojuspumba paigaldamine jaguneb mitmesse etappi. Tavaliselt paigaldatakse esmalt maapinda maakollektor, mis võtab aega üks kuni kolm tööpäeva. Siis paigaldatakse soojuspump. Järgmisel etapil ühendatakse soojuspump maakollektoriga. Viimases etapis täidetakse kollektor ja küttesüsteem vedelikuga (piirituse lahus 2 osa vett,üks osa piiritust). Kõige lõpuks tehakse elektrilised ühendused ja seadistatakse soojuspump ning kontrollitakse süsteemi tööd. Soojuspumba ja maakollektori paigaldamine ja seadistamine võtab tavaliselt aega 6– 15 tööpäeva,sõltub soojuspumba suurusest,maapinna iseärasustest,töömeeste arvust.

Olulised nõuded maakollektori paigaldamisel:

  • Maakollektori torustiku paigaldamiseks peab olema tehtud tööjoonis. See tagab hiljem vajaliku teabe torustiku paiknemise kohta maapinnas.
  • Maakollektorina on soovitav kasutada plastiktoru PEM 40x2,4 selle toru maht on 1liiter meetri kohta.
  • Kollektori torustik paigaldatakse 1.5 m sügavusele ning torude vahekaugus peab olema vähemalt 1 m .
  • Ühe kontuuri pikkus on kuni 400 m . Rohkem kui ühe kontuuri kasutamisel tuleb paigaldada vooluhulkasid reguleerivad ventiilid.
  • Kui torude kaugus üksteisest või teistest objektidest on väiksem kui 1 m, siis tuleb nad isoleerida kummiisolatsiooniga (seinapaksusega 13mm) ja ümbritseda kõva koorikuga.
  • Maakollektori torude omavaheliseks ühendamiseks peab kasutama keevismuhvi , mitte keermesmuhvi.
  • Läbiviigud ehituskonstruktsioonidest (majja sisenevad torud) peavad olema isoleeritud.

Maakollektori paigaldamiseks on nõutav piisavalt suur maatükk, kus talvel peal ei trambita ega lükata lund. Lumi kaitseb maakollektorit liigse külmumise eest. Maakollektori torustikku ei ole soovitav paigaldada kõva kattega teede, platside ja terrasside alla.

Vesi/vesi,maakütte soojuspumbad GDH-Geo - 7 kW, 12 kW, 16 kW, 24 kW, 30 kW

Väike ja kompaktne siseruumides paigaldamiseks.
Arenenud tehnoloogia,et vähendada müra nii palju kui võimalik.
GDH soojuspump on kütte / jahutuse režiimi ja funktsiooni sooja
vee tootmiseks. Soojuspumpa on ka võimalik juhtida üle interneti.
Max.vee väljavoolu temperatuur kuni 65 ° C,Evi tehnoloogia.

Taskukohane ja ökonoomne lahendus elamu kütmiseks ja soojavee tootmiseks.

  GDH — baasmudel,küte
• GDH/A — sisseehitatud tsirkulatsiooni pumbaga
• GDH-RV — küte / jahutus
• GDH-RV /A — küte / jahutus,sisseehitatud maaringi tsirk. pumbaga
• GDH/FC - loomuliku jahutusega
• GDH/FC /A - loomuliku jahutusega ja maaringi tsirk.pumbaga

  hinnale lisandub käibemaks.

Tootekirjeldus Ingl.  heatpump_gdh_geo.pdf (1472572)

                             GCEL_Manual.pdf (988673)

Clitech vesi/vesi,maaküte,soojuspumbad,hinnad

CWW- heating and cooling-2-2.pdf (83748)